Sellest pisikesest näpatud dialoogist nootide keskel..

Ma ei ole aktiivselt religioonivaenulik ja ei tunne vajadust kristlasi kui levinuimaid aktiivusklikke siinmail "kirvega koolitada" (vihje loomingulise kollektiivi 'Must Missa' tähelepanu ja vastukaja leidnud Sügavale Sõnumile). Samas ma ei jagaks ka neile nende valikute eest õlalepatsutusi. Ma ei mõista neid hukka - ma lihtsalt ei mõista neid. Aga ..

Igatahes, komistasin täna meeldiva loo otsa. Nimelt Theatre of Tragedy "And when he falleth", kus sisaldub õpetlik ja ehk pisut eelnevaga haakuv dialoog filmist "The Masque of the Red (1964)":

[Male Voice]
That cross you wear around your neck;
is it only a decoration, or are you a
true Christian believer?

[Female Voice]
Yes, I believe - truly.

[Male Voice]
Then I want you to remove it at once!
- and never to wear it within this castle
again! Do you know how a falcon is trained my
dear? Her eyes are sewn shut. Blinded temporarily
she suffers the whims of her God patiently, until
her will is submerged and she learns to serve -
as your God taught and blinded you with
crosses.

[Female Voice]
You had me take off my cross because it
offended....

[Male Voice]
It offended no-one. No - it simply appears
to me to be discourteous to... to wear
the symbol of a deity long dead.
My ancestors tried to find it. And to open
the door that seperates us from our Creator.

[Female Voice]
But you need no doors to find God.
If you believe....

[Male Voice]
Believe?! If you believe you are...gullible.
Can you look around this world and believe
in the goodness of a god who rules it?
Famine, Pestilence, War, Disease and Death!
They rule this world.

[Female Voice]
There is also love and life and hope.

[Male Voice]
Very little hope I assure you. No. If a god
of love and life ever did exist...he is long
since dead. Someone...something rules in his
place.

 

Tegelikult see postitus ei teeni mingilgi moel eesmärki kedagi-midagi paika panna (sellest jääb ka päris palju vajaka).. Antud juhul on siin pigem minu avalik kummardus vormile. Miskipärast meenub Beseech ja Hannibal Lecter:

"I would like, if I may, to take you on a strange journey .."

Simple things make a difference. Religioonist pajatagem aga mõni teine kord.

(Huvitav kust eelpoolmainit' filmi võiks leida :S)

Ostan uue elu, soovitavalt puhta..

Juhuslikult komistasin sellise asja otsa: a life for sale.

Tsitaat lehelt:
"My whole life is for sale.
Everything. Lifestyle. House. Car. Motorbike. Job. Friends. Everything that I own, and all of the things that I don't own, but that are still an important part of my life!
[---]
When I say everything is included in the sale I mean EVERYTHING is included! Upon completion and settlement I will walk out of my home for the last time in just the clothes I am wearing, and carrying only my wallet and passport."

Niipaljukest siis võistlusest "võidab see kel surres rohkem asju" ja pese-pese-pesu-loo-kodu värgist.  Imetlusväärne pole siin mitte pettumine oma elus, vaid julgus loobuda sellest, mis ei ole nii oluline (asjadest, elukohast, tere-tuttavatest, tööst), tehes seda teadlikult, kaalutletult ja näiliselt mõõdukalt rahulolevana. Kaasa võtta vaid see mis on oluline ja (peaaegu, loodetavasti) võõrandamatu - identiteet. Minu müts on maas..

Tagasi Indigolaste juurde: kui keegi tahab austraaliasse elu osta, siis alghind on 1 Austraalia dollar. go for it :P

Soundtrack: Indigolapsed - (Voorimehe viis) - Juua külma kohvi

Sellest et vahel tuleb asju ümber hinnata..

Käesolev nädal on tõe nädal. Pidevalt selgub mind ümbritsevate inimeste kohta omadusi, mis seni varjul püsinud või vähedomineerivad olnud. Neile, kes tahavad minuga suhelda (ei, väike rumal juhukülaline, sa EI pea tahtma minuga suhelda. .... Ei, väike rumal juhukülaline, sa EI pea selles veendumiseks 10 postitust aiaaugust rääkima. .. JAH, väike rumal juhukülaline, sa võid lihtsalt minna delfit lugema.), järgnevalt pisike õpetussõna ehk loetelu asjadest, mille peale ma ehk teiega suhtlemist väga ei pruugi väärtustada:

• Solvumine
  Kui keegi solvub minu pihta põhjuseta või eriti silmatorkava-kõrvakarjuva (loe:halva) põhjendusega ja plaanib seda kuidagi häirival moel välja elada, siis on täiesti ilmne, et  ma ei taha temaga sel ajal suhelda. Loe ka punkte Labasus, Lollus, Draama.
• Labasus
  Palun, räägi, kuidas sa kellelegi "molli sõitsid" või näita kui osavalt sa oskad tänaval pudelit puruks visata või räägi iga päev teemadel "your favorite ____ sucks" või süüdista kedagi asjades, milles nad süüdi olla ei pruugi, või vaimustu rõvedatest piltides ja edasta neid teistelegi või ..
  Ma parem ei jätka seda loetelu, enamik meist tunneb need seigad ära kui kohtab.. ja püüab ASAP unustada.
• Lollus
  On aktsepteeritav, et leidub palju fakte, mida sa ei tea, ja asju, mida sa ei oska. Mitte keegi ei tea kõigest kõike. Samuti on aktsepteeritav, kui sa ei saa asjadest aru, kui neid sulle käigult läbi tuule-telefoni-pitsa (või muul keerulisel moel või ebamugavas keskkonnas) seletatakse. Lollus väljendub pigem selles, kui sa ei suuda mõista implikatsiooni ja ekvivalentsi erinevust (sisuliselt, sõnu võid mitte teada), seda et fakt A kohta ei pruugi kehtida B kohta jms. Lollust on märgatavalt raskem tuvastada kui labasust ..
• Solvamine
  Solvamine on tegelikult ok. Lase käia, kuid tea, et solvumine on solvuja probleem ja solvajat ei saa süüdistada solvamises kui sellises. Kui solvang (misiganes kujul see ka ei ole) solvatut häirib, siis üldjuhul tähendab see seda, et solvajal oli õigus, aga sa ei taha seda tunnistada või laiemale avalikkusele edastada. Vahel juhtub ka stsenaarium 2: solvajal ei ole küll õigus, aga fakt, et ta ilmse valega solvata üritab võib sundida solvajat ümber hindama. Tasub märkida, et see, kas solvajal on õigus või mitte teab solvatav solvajast enamasti märgatavalt paremini ja solvajale SAAB vastavalt olukorrale ette heita labasust või lollust.
• Draama
  Taas ehe näide sellest, kui loomingulised inimesed oskavad olla. Minu senine praktika näitab, et kui keegi loob tühjalt kohalt mingi probleemi, siis suudab ta neid tekitada ka hulgim. Enamasti kehtib ka ebameeldiv tõik, et ta hakkab SIND nendesse värskelt väljamõelsud probleemidesse kaasama ja ehk isegi ootab, et sa reageeriks neile kuidagi. Sellist tegelast on näiteks kirjeldatud õpetlikus teoses Things Rachael and I argue about (täh lingiedastajale). Draamavaba elu on lihtsalt niivõrd mõnusam .. miks inimesed seda ei mõista ? Sport, maivõi.
  Btw, märterlus on üks häirivamaid draama alaliike. Ma ei talu neid aktiivseid wannabe-kannatajaid!
• Ärakasutamine
  Seda esineb nii harva, et pole ehk siin kommenteerimist väärt. Või siis ma ei saa aru ? Hmm. Kui ma ei saa aru, siis ei ole ärakasutamine ;-)

Antud loetelu ei ole kindlasti lõplik, sest universum suudab toota määramatuses koguses rohkem ebameeldivusi kui oleks võimalik loendada, veel vähem kirja panna.

Draama vältimisega seoses meenub ka üks õpetlik katke filmist (või ka raamatust):

Patrick Bateman: I don't think we should see each other.
Evelyn Williams: But your friends are my friends and my friends are your friends. I don't think it would work. You have a little something...
Patrick Bateman: I know that your friends are my friends and, uh... I thought about that. You can have'em.

Kontekst on täiesti erinev, aga oluline on punchline: "You can have'em". Ma ei vaja draamat, lollust ega labasust jms.. Ja mulle ei valmista probleemi nende vältimiseks loobuda ka mõnest positiivsemast nüansist.

Kunagi saan mahti siis tekitan tasakaalustamise huvides nimekirja asjadest, mille peale ma väärtustan teiega suhtlemist veelgi rohkem kui enne. Aga mitte täna. Ma olen juba niigi hoogu sattunud..

soundtrack : õhtune kontori vaikus (näritud kondi aaaeeeglaane krõbin?).

Sellest kuidas mõtte jõul asju liigutatakse..

Iga päev õpib midagi uut. Tänase suurimaks saavutuseks tuleb pidada situatsiooni, kus täiskasvanud inimene demonstreerib sulle kuidas mõtte jõul asju liigutada saab.. Lubage ma püüan kirjeldada pisut etendust..

Kuna mõttejõud ei ole nii suur, et laualt vaasi tõsta (mida ma esialgu välja pakkusin), siis osutus katsevahenditeks nõel&niit. Niit oli nõela taga nii et ühe käega niidist hoides rippus nõel niidi küljes ja nõela teravam ots toetus vastu teise käe peopesa. Toonud käsi teineteisele veelgi lähemale kaldus nõel raskusjõu sihist kõrvale, kuid niit hoidis seda peopesale langemast. Selles olekus said nõela pea osutada ette või taha, vasakule või paremale.. Ja siis ma nägingi, kuidas mõõduka pingutusega "ainult mõtte jõul" liikus nõel akna poole, siis uue mõtte jõul enda poole ja finaaliks sai veel pandud nõel mõtte jõul ringe tegema.

Paraku see katse tõestas mulle vaid vana ja äraproovitud võtet mõttega asjade liigutamise jaoks : kasutades inimlihaseid teo täideviimiseks. Selle tõestuseks tõstsin ma võidukalt väljahõikamata Heureka saatel kahvli! Ja kõrgele! Ja üsna minimaalselt pingutades. Publikumi minu trikk paraku ei vaimustanud.. mis on ka mõistlik, sest see on ikka ilgelt vana trikk. Neid ei vaimustanud ka see, et ma püüdsin neile seletada, et üleloomulikku pole siin midagi, ja et nõela terava otsa ja niidist kinnihoidmise punktide abil kirjeldatud sirge vähimgi kõrvalekalle raskusjõu sihist tekitab nõelale jõu ja sellele vastava kiirenduse ning et jälgitud eksperiment tõestas vaid käe liigutamise oskust. Oeh-jah. Sa räägid 10. klassi füüsikast (või varasem?) ja sulle mainitakse, et sa ajad asja liiga teaduslikuks.. Wtf? WTF?

Edasi liikus jutt ka karmavõla ilmsest eksisteerimisest, näiteks mingi mõisateenijast kauge esivanema ootamatust jõukuse kasvust, mis takistab ühel kaugel järeltulijal Äksi tervendaja juurest abi saamast. Võttes fakti, et Äksi vanamees ei suutnud imet teha ja üldtuntud aksioomi, et karmavõlaga inimesi ju ei saagi ju aidata, on ju ilmne et karmavõlg eksisteerib. Matemaatik ja realist minus püüdis sel hetkel juba vestlusest väljuda närides mõttes sõrme ja pannes ego laulma ikka-alleaa-ja-alleaaa, kuni kogu aas sai leelut täis.

Ma mõistan, et müstitsism on huvitav, ergutab mõttetööd ja päästab vastutusest jms, Igati tore kui sellesse suhtuda kui teoreetilisse mudelisse või .. noh, seal vist ei ole mingit või'd. Punkt.

Lõpetuseks väike mõte jõuluvana ja reaalsuse sarnasustest. EL väitis (või vahendas), et "Reality is that which when you stop believing in, doesn't go away". Tegelikult on jõuluvanal samad omadused. Sa küll ei usu, aga ikka tuleb kolm kuud aastas näha mingeid punaseid juppe kuskil kaubamajades ja postkaartidel ja mujal. Etsiis see, mida sa eiusu ja mis äraeilähe on kas reaalsus või jõuluvana.

ho-ho-ho.

soundtrack: Amorphis - Elegy

Sellest kuidas tähistada naistepäeva..

Tegelikult ei ole selles ju midagi keerulist - kindlasti suudaks nii mõnigi taibukam fella ka ise selle peale tulla, et hea plaan oleks näiteks selline:

• Magada, magada, magada (parafraseerides unustuse hõlma vajuvat isake Leninit).
• Osta pilet Hard Rock Laagrisse ning kaeda, mida Metsatöll Sadamateatris teeb..
• Vahele pisut korraloomist ja toitumist..

Noh, good enough for a day, eh?!

(Pilt on vist 2006 Hard Rock Laagrist, by meself)

Töll väärib siiski paari sõna rohkem. Eks neid ole tegelikult korduvalt nähtud-kuuldud, aga nad suudavad ALATI rahva kaasa võtta ja tuju heaks teha.. Naestepääva erina oli ka väga lahe kui band jagas huvilistele tulpe. Peaaegu sama lahe kui see kui Liquido kinkis Griinil Mariale sünnipäeva puhul tordi ja publik laulis "häppi-bööfdei-dujuu" ;-)

.. ja HRL pileti ostmisega meenub loomulikult suine aeg, teelolek, orienteerumine kohtades, kus sa pole varem viibinud, ööbimine autos kuskil suvalises kohas kui uni juhtub tulema.. Raamatulugemine Enno valvsa pilgu all oli eriti lahe olgugi et tookord ma Paldiskisse ei jõudnudki. Oeh-jah.

Enivei, taaskord algab hooaeg, kus ma teen inimestele reklaami, et tuleb Laagrisse minna. Rabarockile võib minna, kui bandid tulevad head, aga Hard Rock Laagrisse tuleb minna igal juhul. Kui leidub mõni huviline, kes suudaks ilma draama ja osalistele jäädavaid kahjustuste tekkimise ohuta minuga HRL'ile tulla, siis andkem teada: saaks autos kohti hakata broneerima.. ;)

soundtrack : Metsatöll - Ussisõnad