Sellest, et 59200/5 teeb oma elu huvitavaks..

Seos pealkirja ja tööl kohatud totrate numbrite-murdude vahel on täiesti juhuslik. Antud murd vähemalt kajastab midagi positiivset, hiljuti loetud raamatut:

Graham Greene “Meie mees Havannas”.

Kuskilt kuulsin, et Greene liigitas oma teosed ajaviiteraamatuteks ja pärisraamatuteks, äsjaloetud teos kuulus sellesse kergemasse kategooriasse. Õigustatult. Leebe, pisut jabur ja krimkalikult sirgjooneline. Isegi häppiend oli, aga kõik see ei seganud üldse, sest see oligi KERGE lugemine. Peotäis napakaid tegelasi (näiteks kapten Segura oma inimnahast aksessuaaridega, või “naine, kes Segura märjaks kastis”) ja veidraid situatsioone (koeramürgitumine), näpuotsaga ka parastamist inimeste pihta (Unesco kutt, lõpplahendus). Meeldiv, eriti see viimane osa ;)

Teinekord leidmiseks veel ühe vanakese elu meeldejäävaim hetk:
”Ja keiser ütleb Hasselbacherile : “Ma mäletan teid, Te olete kapten Müller.””

Soundtrack: The Yardbirds – New York City Blues