Sellest et Prima Vista tuli raamatutega..

Kui noor .net-huviline minus kurdab erinevaid vaevuseid, siis mul on vähemalt hea meel, et muu maailm mu ümber pakub häid asju. Täna näiteks päikest ja Prima Vista’le kohaselt raamatuid. Ma küll tean, et rohkem kui 1 raamat päevas osta on patt, aga see juhtus kogemata! They made me do it!

Esimese raamatu ostmine oli hea müügitöö tulemus. Sirvisin heldinult Roger Zelazny Amberi sarja 7.(?) raamatut, kui müüja-tüüp asutas Asimovi “Teraskoobaste” pihta ja tuletas oma jutuga mulle meelde seda, kui lahedad on muidu terviklike teoste vahel jooksevad seosed ja neist kujunev oma lugu. Ma olen Asimovilt vaid mõned Asumi asjad ammu lugenud, mis jätsid päris hea mulje. Lisaks minu tervikliku maailma ihalusele tuli kõrvale väike flashback arutelust, kas Sheldon Cooper on robot või mitte.. ja siis ma olingi raamatuomanik. Ma mõtlesin: “tehtud”. Aga see oli alles päeva esimene.

Teise leti ääres sattusin ühe aktiivse naisterahva tähelepanu alla, kes nähes mu käes Margaret Atwood’i raamatut, jutustas mulle õpetliku loo sellest, kuidas nad kiirustasid tõlkega, et Atwoodi uus raamat ikka valmis saaks seks ajaks, kui Atwood ise Tartusse tuleb. Aga ta ei tule. Seevastu oli seal tõesti suht hea hinnaga päris mitmed tema raamatud. Ma ei usalda Atwoodi nii palju, et ma ostma oleks hakanud. Pealegi ma ju juba ostsin ühe raamatu, pidagem piiri! Küll aga meenus ka üks Atwoodi-huviline tore inimene.. küllap ta on ise kursis.

Siis märkasin, et Utlib sees on ka mingi sagin – hunnik kasutatud raamatuid müügis. Loomulikult tuleb randomijumalale võimalus anda ja vähemalt pisut sirvida (sest see on hea!). Kogemata poetasin ühele müüjale, et Steinbeck’i vastu oleks huvi. Vanamees ühmas, et Steinbecki peaks tal ikka vähemalt kastitäis olema. Oops. “Me tusameele talv” ? olemas. Pisut aega sobramist, “Teekond Charley’ga”? ei ole. Veel sobramist, kuid kastitäis varjas ennast kiivalt teiste kastitäite seas. Aga Charley-raamatust ma olin kuulnud .. Steinbeckis ei ole ma veel kordagi pettunud, seega - müüdud, 45 kohalikku rahaühikut. Kunagi tahaks Vihakobaraid ka leida..

Kolmas raamat tuli ka. Ootamatult. Pargis oli Bullfrog Brown kontsert ja Andres Roots esitles ühtlasi oma luulekogu. Kuna ma olen neid nüüd juba üsna mitmel korral esinemas näinud ja mul pole mitte ühtegi nende plaati ja blues OLI hea (külmetamisest hoolimata) ja kontsert oli tasuta, siis ma leidsin, et tulgu ka kolmas raamat. Olin esimene ostja, ma loodan, et mitte ainuke. Eestlased on alati hea publik olnud – aitäh meile, et me kohe laiali ei läinud.

Et pisutki oma to-read-nimekirja leevendada lõpetasin päeval erinevates kohtades linna peal Ernest Hemingway “Hüvasti relvad” lugemise. Atmosfääri oskab ta hästi kirjeldada, tegelaste kerge-hoolimatu hoiak oli kohati pisut tüütu, aga päris hästi kirjeldatud. Seevastu see Hemingway kujutatud ideaalnaine oli küll hirmus - ebastabiilne, allaheitlik ja mitte just kuigi kirgas naisterahvas. Uhh. Selle “paja” kirjanikest eelistan ma ikkagi Remarque’i.